Muretsemine ei võta meilt ära homseid muresid, kuid see võtab meilt tänase meelerahu. Kuna mõtteenergial on loov jõud, loob muretsemine muresid juurde.

Kuidas oleks kui koos kevadega vabastaks end muremõtetest ja nendega kaasnevast stressist? Sirutaks end kergelt taeva poole nagu äsja võrsunud taim ja lubaks end soojadel päikesekiirtel pehmelt paitada. Enne kui edasi loete, jälgige korraks oma mõtteid, vaadake, kuidas nad tulevad ja lähevad. Seejärel kuulake endas vastuseid järgmistele küsimustele: mille või kelle pärast olen praegu mures? Millega ma pole praegu enda puhul rahul? Pange ka tähele, kuidas küsimuste esitamine tekitab pause mõtete vahele. Jätkake lugemist.

RAHUTU MEEL VÄSITAB. Eesti keeles on sõnal «muretsema» huvitav tähendusväli. Küll muretseme endale poest asju ja seejärel muretseme nende asjade pärast. Lisaks muretseme teiste ja enda pärast. Vahel ajavad mõtted lausa hulluks ega lase rahulikult magama jääda. Nii tunneme hommikul ärgates väsimust, kehas pole jõudu ja mõte jätkab oma rahutut olemist. Ühel hetkel muutub selline seisund tavapäraseks ja tundub, et nii ongi loomulik. Kuid rahutu meel ja ärevalt ringlevad mõtted ei ole meie loomulik seisund, vaid see võtab elujõudu ja energiat, mis tuleb meie kehas alati millegi arvelt.

Küllap olete märganud, et kui inimesed lähevad puhkusele, jäävad nad sageli esialgu hoopis haigeks või tulevad pingelistel eluperioodidel viirushaigused kergemalt kimbutama. MEIE KEHA ON TARK: TA VÕTAB ISE AJA MAHA, KUI ME POLE ISE SEDA OSANUD ÕIGEL AJAL TEHA.

Kõige lihtsamalt öeldes põhjustavad minu arvates stressi mõtted, mida pidevalt mõtleme ja peas keerutame. Ühel hetkel ei suuda me mõtteid enam kontrollida ja nad võtavad meie üle võimust. Nii on meie tähelepanu pidevalt millelgi välisel ja me keskendume võimalikele tagajärgedele, mis võivad juhtuda. Tegelikult peaksime mõtted suunama hoopis sellele, kuidas soovime, et lõpptulemus välja näeks. Mõtte-energial on tugev loov jõud. Näiteks, kui ema ütleb alatasa lapsele: „Ära roni, sa kukud!», loob ema tähelepanu suunamisega ise olukorra kui potentsiaalse võimaluse. Suure tõenäosusega see juhtubki. Kui ema soovib lapsele turvalist ronimist, siis peab ta looma selle tunde kõigepealt endas. Nii tajub laps ema toetust ja tunneb end maailma avastades turvaliselt.

Sageli ei teadvustata, et kui mõtleme teisele inimesele, siis MEIE MÕTTEENERGIA MÕJUTAB TEISE INIMESE ENESETUNNET. Me loome justkui mõttesilla, mille kaudu jõuab teiseni info, millest mõtleme või mida kujutluses loome. Kõik meid ümbritsevas maailmas ja universumis eksisteerib energia kujul. Näiteks kasutavad aborigeenid teadlikult mõttesilda- sid üksteisele info edastamiseks, ka paljud energiatehnikad teevad sama. Mida rahulikum on meel, seda enam suudame püüda kinni ümbritsevast infoväljast informatsiooni, ka teise inimese mõtteenergiat. Selle info lahtikodeerimine sõltub inimese tundlikkusest ja teadlikkusest, kuid me võime seda tajuda ka lihtsalt hea või halva enesetundena. KÕIGILE OSAPOOLTELE ON TERVISLIKUM MITTE SEKKUDA TEISTE INIMESTE ELLU NING LUBADA NEIL ELADA JA VASTUTADA OMA ELUS TOIMUVA EEST ISE.

Selle asemel, et muretsemisega mõjutada teise inimese elu, SAATKE TALLE MÕTTES HOOPIS HÄID SOOVE. Minul on tavaks enne magamajäämist öelda: «Armsad inimesed, kes te olete mulle täna mõelnud, saadan teile armastust ja rahu. Olge õnnistatud.» Sel viisil puhastan meievahelised energeetilised ühendused ja omakorda energiavälja.

MURETSEMINE ON TÄIESTI KASUTU TEGEVUS. Parem leidke endale sobivaimad moodused, kuidas säästa end muretsemisega kaasnevatest rahututest mõtetest, mis kulutavad energiat ega lase mõttejada vahele tekkida pausidel, mis on vajalikud endas selguse loomiseks. NEED VÄÄRTUSLIKUD PAUSID MÕTETE VAHEL ON JUSTKUI AVAUSED, MILLEST VOOLAVAD SISSE RAHU JA UUS ENERGIA. See laseb meil olla kohal hetkes, olla oma tunnete ja emotsioonidega ühenduses, suurendades nii teadlikkust iseendast ja ümbritsevast. Meel muutub rahulikuks ja hea on olla. Meil tekib ellu juurde ruumi ja aega, et märgata ilusaid pisiasju, mis loovad rõõmu ja panevad naeratama.

3 NIPPI MUREMÕTETEST VABANEMISEKS:

MINA OLEN SERPENTIINIST KRISTALLIMANDALA. Rahu, rõõm ja kergus käivad minuga käsikäes. Avanen nagu kaunis lill soojas päikesevalguses. Olen ühenduses oma lõpmatu tarkusega ja imelise olemusega. Lasen minna kõikidel muredel ja kahtlustel ning võtan vastu usalduse elu vastu. Elan nüüd ja praegu.

1. Reastage tegevused tähtsuse järjekorras
Kui asjad hakkavad üle pea kasvama, öelge endale: «stopp!» Võtke kohe aeg maha, vaadake üle antud lubadused ja reastage kohustused tähtsuse järjekorda. Pange need kirja, sest see vabastab teid ka murest, et unustate midagi ära. Ärge püüdke kontrollida kontrollimatut. Küsige endalt, kui tähtis see asi on, mille pärast muretsete. Mõelge, kas seda tegevust saab edasi lükata, tühistada või saab selle hoopis keegi teine ära teha.

2. Otsige lahendusi stressi vähendamiseks
Lõõgastustehnikaid on väga palju, leidke endale sobiv. Ainuüksi lõõgastusele mõeldes hakkate end tundma rahulikumalt. Meelt rahustavad näiteks sügav hingamine, meditatsioon või vaikuseaeg, jooga või muu füüsiline treening, tantsimine, aias või looduses olemine ja muu selline. Sobivad kõik tegevused, mis teevad teid õnnelikuks. Need tegevused aitavad vähendada stressihormoone ja lihasepingeid, tekitada juurde õnnehormoone, aeglustada südame rütmisagedust ning ka alandada vererõhku.

3. Mõelge positiivseid mõtteid ja lõbutsege
Meie kehakeemia muutub vastavalt sellele, kas mõtleme negatiivseid või positiivseid mõtteid. Stress väljendub ka selles, kui oleme enda vajadused jätnud tagaplaanile. Võtke üksinda, pere või sõpradega ette tegevusi, mis teid tõeliselt rõõmustavad ja mida naudite. Plaanige ühiseid ettevõtmisi, mis teevad teile rõõmu, samal ajal tekitamata stressi. Otsige naermisvõimalusi, sest see on suurepärane viis laadida end energiaga ja suurendada endas õnnetunnet.

Kogu artikli leiad märtsikuu ajakirjast Tervisetark või ava artikkel siit samast >

Lugemiseks veel:
Vabadus uskuda seda, mida soovin >
Aitäh märkamast, Telegram.ee >