Minu nägemuses juhivad inimest väga sügaval tasandil vaid kaks baasemotsiooni: armastus ja hirm. Need on nagu allhoovused, millest lähtuvad kõik teised tunded ning mis ühtlasi peegeldavad meie sügavamat sisemust.
Mu teraapiaseanssidel on viimasel ajal korduvalt teemaks olnud inimeste omavahelised suhted. Näiteks tekib olukord, kus keegi tunneb end oma käitumise ja sõnade pärast halvasti, kuna satub pidevalt tuliselt vaidlema. Hiljem on tal enda pärast häbi – aga häbi ei ole tervislik emotsioon, mida kanda. Või teine näide: inimeses tekib suur pinge ja ärevus selle pärast, et peab minema seltskonda, sest pelgab teiste märkusi tema kohta. Nii on ta kujundanud käitumismustri, kus mõtleb läbi oma võimalikud vastused, et naerda enda üle koos teistega. Kolmas näide räägib naisest, kes tülitseb oma sugulasega, kes ei suuda leppida tema valikutega oma tervise suhtes.
Õnneks saame muuta olukorda, kui teame, miks me mingit moodi reageerime ning mis on selle algpõhjus.
Ma poleks seda oma unistusteski osanud vaadata, et ühel päeval saab minust villa perenaine väikesel paradiisisaarel Sri Lankal keset India ookeani.
Mida selgemalt ja positiivsemalt ennast väljendada, seda täpsemalt suuname oma mõtteenergiat ja loome soovitud elu. Mida enam teeme tegevusi, mis lasevad meil tunda end õnnelikuna, seda rohkem on meis elujõudu. Mida vabamalt väljendame oma tundeid ja vajadusi, seda kergemalt ja tervemalt me elame.
Armukadeduse puhul olge kõigepealt tänulik oma partnerile, sest tänu temale saate ära tunda, et miski teis vajab tervendamist. See annab võimaluse vabaneda minevikuvaludest ning võtta vabanenud energia kasutusse hoopis kasulikumal moel. 
