“Lihtsalt kõlab keeruliselt”, vastas mu tuttav, kui ütlesin talle, et saame lihtsalt kokku. Miks lihtne on keeruline, jäin ma mõtlema? Mulle näib see valiku küsimus, sest kui valida mõelda mittekeeruliselt, siis ongi ju lihtne.
Olen tähele pannud, et inimestele lausa meeldib mõelda keeruliselt. Seetõttu õpin ma ka ise päevast päeva oma mõtteid korrastama. Näiteks, mis saaks olla lihtsam kui lihtsalt kohtuda ja lubada kõigel tulla nii nagu selles hetkes mõlemal hea! Vabastada end mõtetest, mis otsivad tagamõtet või põhjust. Kui endas on hea tunne ja lubada lahkuda ootustel, saab sündida rohkem kui oodata oskaks. Või alustame päeva ja hakkame kohe mõtlema kümnetest asjadest, mida on vaja päeva jooksul ära teha, et jõuaks teha seda ja teist – justkui elule oleks pandud kiirusemõõdik külge ja võidab see, kes esimesena finishis:) Kes on see, kes tegelikult neid tingimusi meis endale seab? Jah, plaaanide sättimine on vajalik, kuid kui plaanid saavad tähtsamaks kui Su enese heaolu, siis ei teeni see enam iseenda huve. Selle tunneb ära siis, kui tunneme end halvasti, kui ei jõua kõike plaanitut ära teha. Hullem veel, hakkame end mõtete-virrvarris süüdistama, et pole olnud piisavalt tublid ja võimekad. Kahju teeb, kui rahulolematusest endas saavad kahjustada teised. Mõtted, mõtted, mõtted… Edasi ei aita mõte: “Miks ta niimoodi tegi?”, edasi aitab küsimus: “Miks ma niimoodi tunnen?”, “Kas mulle nii sobib?”, “Mida ma saaksin teha teistmoodi?”. Selgust ei saa teiste kaudu, vastused tulevad iseendast.
Continue reading →